Märgid ei ole juhuslik kogum pilte. Kuju ja värv kannavad tähendust juba enne, kui jõuad pildikest vaadata — ja kui sa selle loogika selgeks saad, oskad ka võõra märgi õigesse rühma panna.
AjaluguSünnist saati rahvusvahelised
Kui autod 20. sajandi alguses üle piiride sõitma hakkasid, selgus, et iga riigi oma märgisüsteem on ohtlik. 1968. aasta Viini konventsioon ühtlustas kujud ja värvid — Eestis õpitud märkidega saad hakkama ka Poolas või Portugalis.
KujuKuju ütleb, mis laadi käsk see on
Kolmnurk hoiatab. Punase äärisega ring keelab. Sinine ring kohustab. Sinine ristkülik teatab. Romb räägib eesõigusest.
ErandMiks „STOP" on kaheksanurk
See on ainuke märk sellise kujuga — ja tahtlikult. Kaheksanurga tunned ära ka lumega kaetult või tagant. Peatumiskohustus on liiga oluline, et sõltuda värvist.
MaterjalMärk ei sära ise — ta peegeldab
Märgi pind on kaetud helkurkilega, mis saadab autotulede valguse tagasi juhi silma. Kiiretel teedel kasutatakse eredamat kilet, sest märki peab nägema kaugemalt.
PaigaldusSuurus ja kaugus sõltuvad kiirusest
Sama märki toodetakse mitmes suuruses: mida kiirem tee, seda suurem märk. Hoiatusmärk pannakse ohtliku koha ette nii kaugele, et juht jõuaks kiirust vähendada.
Kollane taustKollane taust tähendab „praegu teisiti"
Teetööde ajal võib hoiatusmärgi taust olla kollane, et see ümbrusest välja hüppaks. Ajutine märk on ülimuslik — kui kollane märk ütleb 30, siis kehtib 30.